_kid.digital

mõned siin vedelevad klaviatuuri ääres. ei teagi, mida eluga teha. mõned teised peavad näitusi. kirjutavad f.n raamatuid. mõned lubavad ja lubavad doktoreid kaitsta. nürinev see lubadus. närinev.

vahepeal põrnitsen, kuis küünlad joonistuvad mustal taustal. rohelised ja punased küünlad. sean käsi üheks tagurpidi palveks, et SjaP-viissada läheks vaataks veelkord sinna kuus-kuus-kuue kanti.

programmeerin graafilisi tähti, psühhedeeliast inspireeritud sini-kolla-oranže tähti. iga kiire pikkuseks on transkriptsioonifaktori olulisuskoor ja paar kõrvalelükatud unistust. kui nende aeg kord tuleb. küll tuleb.

seeni tahaks. i will battle for the sun.

tsiklit tahaks. magusohtlik vabaduseihalus. nähtamatuks välguks.

lennata tahaks. and i dont mean f.n sweden. mul on kohe konverents ja ettekanne ja poster ja trmvs. lennata tahaks. and i dont mean f.n sweden. austraaliasse või kuhugi. krdile see kõik. vajan seda elegantset purjekat, kahel tiival liuglevat post-apokalüptilist väikest maailma. take me away from here. anywhere. kauged kummalised saared, laine.

tule, ma ootan sind. sõidame. käesolevaga saadan tervituse kaunile kaaslannale.

homme hakkan heaks. tingimuslik, saavutuspõhine. homme kirjutan manuskriptile viimase osa tulemustest, panen kokku diskussiooni ja saadan kaugele keimbridži. homme hakkan planeerima artiklit bayesi võrkude rekonstruktsioonist. homme loon desktopile uue faili “thesis.tex”, kirjutan esimese hõreda bulletpointsi sisukorraks. homme homme homme.

krdile see kõik.

toon veel klaasiga taist kaasaveetud brändit. võibolla tuleb homme, võibolla mitte. välk võibju sisse lüüa, näiteks.

jalutasin neilpäevil kalamajas ja lennusadama kandis. peas kumisesid post-prefiksiga väljendid. post-soviet, post-industrial, post-human, post-maschine. piknik tühermaal. miinus miljard aastat maailmalõpuni. tontlikud valged ööd. musklis sotsialistlik übermensch, relvastet vasaraga. fallos-korsten ja tõusev päike. rahutu meri, mäslevad pilved. raadiomajakate mets silmapiiril. kuubikust murtud sinakas klaasikild. rohtukasvanud raudteerööpad. päev, kui robotid võtsid juhtimise. kutsuv, nii kutsuv.

ekslesid kord kapuutsitud tüübid ja sosistasid salamisi seal tiigi tänava lõpus. taamal, teispool vaksali tänavat, kiirgavrohelises valguses müdistas MORDOR oma raudset pulbitsust. kaugel vasakul valendas üks aed tuhandetest kevadistest õitest. samas rippusid nad kui rongad lasteaia mänguväljakul kui õrrel, maailm oli kaugel. sealsamas kaardus sild, kus kaarel põletasid alkeemikud sinakal leegil rohekat absinti. möödujad pidid tollimaksuna naljaloo rääkima. kaugemal-kaugemal kihutasid nad ostukärudes post-masinistlikul maanteel allavoolu. tontlikud valged ööd.

siia lõpetuseks surun pinkfloyd/braindamage sõnad

The lunatic is on the grass
The lunatic is on the grass
Remembering games and daisy chains and laughs
Got to keep the loonies on the path

The lunatic is in the hall
The lunatics are in my hall
The paper holds their folded faces to the floor
And every day the paper boy brings more

And if the dam breaks open many years too soon
And if there is no room upon the hill
And if your head explodes with dark forbodings too
Ill see you on the dark side of the moon

The lunatic is in my head
The lunatic is in my head
You raise the blade, you make the change

You re-arrange me till Im sane
You lock the door
And throw away the key
Theres someone in my head but its not me

And if the cloud bursts, thunder in your ear
You shout and no one seems to hear
And if the band youre in starts playing different tunes
Ill see you on the dark side of the moon

ootan

kirjutaks paar rida ei oska kirjutada ega kirja vahe märke panna panen vaid tähele väljas ei lähegi pimedaks tontlik valge öö soe suvelõhn ja vihma krabin plekist aknalaual kirjutaks paar rida neil päevil pole aega hingata aega lugeda sisse vaadata unistadagi mis siis kirjutamisest

ootan

panen küünlaleegi paar viirukit terasest buddhale naeratame mõtlikult teineteisele üksühest teineteisest toanurgast

ootame

unistused nüüd hiilivad hämarais varjudes kellegi suline tiib puudutab põske kaob kui murdsekund hiljem otsivalt vaatad kell tiksub TIKSUB TIKSUB kuigi võid vanduda siin korteris näitavad aega vaid taaskäideldud bitid

virvendab

ajukäärude vahel üks laisk värvipurse eksleb meenutab hapukat maitset elamata jäänud elusid polüreaalsusi omniolekut üht päeva sinu ülejäänud elu esimest päeva kui muutu/si/d kahekümne üheks grammiks kui lahku/si/d lihakehaks muutunud kehast sa/id hingeks sa/id kaheks tosinaks kilobaidiks pöördumatuks räsiks sa/id isereplikeeruvaks infoühikuks lõpmatus võrgus kui liha valu sa/id lahti ühendatud

tontlik valge öö

1 2 3

oh goodie.

but the big things, they shud be moving faster. pretty pissed off i am. graduate i must.

where the f is the big shiny summer freedom i\ve been expecting for two years now? eh?

papers must come out. they must.

selle asemel, et artiklit kirjutada, tegin kahte postrit. selle asemel, et päeval kahte postrit teha, kassisin niisama. lugesin küünlaid. selle asemel, et eile kahte postrit teha, tegin basseinis kiire 1km/25min. kr2un. pendelra on jälle liikunud vasakule, eemale kohustustest, elueesmärkidest. täiskuukevade poole. keegi võtab end kohe kokku ja kirjutab thesist. aga ma ei tea veel täpselt, kes.

ilus, tead. liivaluited kaugel inglismaa lõunarannikul, kauguses ebasümmeetriliselt pöörlemas tuulegeneraatorid. ja draakonid, need laisalt lendavad taevas. korra märkasin mefistotelest, silmanurgast piilus ta, kaval muie suul. soovid ehk psühhedeelse tassikese teed? kõrvulukustav vaikus, liivased tuuleiilid, sealsamas loskuv kahvatusinine olend, inglise kanal. värvid tulevad, tõrjud neid eemale. piisab ka draakonitest taevas. lobisesime ja naersime seal, nähtamatu mull eraldas meid igavast rutiinmaailmast. face my bang, camber sands 2k9.

pink floyd on juba mitmendat tundi ripiidil. näiteks see. see you on the dark side of the moon, ok?

and / dragons in the skyes / can you PLEASE look a little more desperate / no sex / and no future / and a moment of metaanalysis / assorted pharmaceuticals / sp2ce inv2ders re smoking gr2ss / oioioi misnüüd saaaaaaaaab / let me b yr fantasy .. ye i take you higheeer / (märkmed telefonist)

s2utsubnahh akna taga ja juba valgeneb. valgete ööde aegu, kui stressilevelid segunevad hormoonilevelitega. kas see aasta tulebki enam vabastavat kõik-on-läbi emotsiooni? kas see üldse kunagi tulebki? varsti saab mere äärde ja niiskele rohule kõndima ja hämarasse parki pummeldama ja liiva taskutest välja valama ja äkitselt päeva saabumist märkama ja .. ja kõike seda üürikese põhjamaa suve rõõmu.

tahaks veel paari tümmi siia jagada, mis neil päevil no-ei-lase-lahti-ra. mr.decay ja wheres.my.money. anna kuuma.

ma armastan hilisõhtud, mida vanarahvas ka varahommikuteks nimetab. kiddigitalbwoy, read ja bitid ja miljardid dollarid ja nukleotiidid need voolavad su silmade ees. kasuta, kasuta neid ära, kui maldad. homme ärkad ja laiskled ja võtad käivitamiseks pool päeva. rütm.

vein ei lõpe ega lõpe. põhjatu klaas.

siit üks eelmine maikuine t2iskuu.

eestis sadas lund. inglismaal on päikesesoe suvi. hommikuespresso, lõunalatte, õhtuoote energiajook 500ml, õhtune bloodymary. masinlik ra. saaks valmis, kaks tükki veel, viimased ponnistused. niisugune mantra tiksub kuklas. tabasin äsja end mõttelt, kui astusin hommikuses udus campuse suunas ja nuusutasin sirelite lõhna. mis need kaks on, mis mind piiravad? kevadki oleks nagu edasi lükatud. elu justkui kahendsüsteem. peale neid kahte tulevad ju järgmised kaks. relentless, this shiet is. free your mind, you must.

head jripäeva mulle. igal jril omad mihklipäevad, ilma viideteta tuttavatele mihklitele.

selline grand fcking Q on õhus: kas saab sügiseks theesise niikaugele / kolm tähte nimekaardile, et oleks põhjust sünnipäeva ajaks jälle nahhira tõmmata? tähevalged ööd kevadises kõrbes. let me spell it out. austraalia?

null baiti theesist. ttttt ra, kohe lähen jumalanärvi. esprs on ilmselgelt mõjuma hakanud. aga enne ei tule theesisest midagi välja, kui see ja see on väljas. need kaks piirajat. üks, millest hakkab asja saama. kaks, mis fantastilisel juhul jõuab eksperimentideni. kaks, mille jaoks tegin eile üht edevat figuuri. kolm fckning tundi. AN0VA ja R0C ja BOXPL0T K0LM0GOROV-SMIRN0V. B00TSTRAP LOGLINEAARNE NULLM0DEL GEENIREGULATSI00N. ranahh. keniaalne keenialane.

note to self. nojah, kui nüüd järgi mõtlesin, meenus kohe veel kaks, mis tähelepanu tahavad. see ja see. 12:15, press return.

a muidu kuulan brasiilia meloodilist teknothingiet. gui boratto essential mixi googelda ja tõmba ja kruti -28 minuti juurde korra. KOMPAKT, noobel leibel kölnist.

olen püüdnud selgusele jõuda, miks inglismaa ei tekita minus erilisi vanahea-tundeid. vaatamata veedetud aastale. alati ju jäävad mingid lõhnad või vaated või defineerimatud bitid, mis hilisemas emotsioone tekitavad. vahest on veel liiga vara melanhoorata. vahest olen nüüd viibinud peamiselt campusel klaviatuuri pekstes ja pole defineerimatute bittide allikaid kohanud. vahest oli eelmine kevad-suvi properly fcked up. relentless, this shiet is. free your mind, you must.

ida pildid said flickrisse. singapur ja cambodia. kaks riiki, teine teisel pool diameetrit. raha, veri, armastus, vaesus, võim, innovatsioon, ajalugu. teeme nii, et sina kirjutad minu eest doktöö valmis ja mina panen seni päeviku digiformaati ja siia üles ja raamatuformaati ja mida veel. tai pildid muide ootavad veel oma aega. nagu ka paartuhat muud asja.

semitäiskuusoe on. keskenduda ei saa. krdile need artiklid ja referentsid ja postdociplaanid ja kohustused ja tudengid ja retsensendid ja ajakava ja mõistuse hääl ja JA JA teadküll. ilus on. vahepeal on uskumatult ilus. ja seinad need tulevad kallale. tõusulaine keerab elegantselt mõtted pea peale ning pühib viimsedki riismed.

mõnikord otsin taga hüpnootilisi valgusvarjundeid või rütme või tekstiridu, neid transsiviivaid tajusid. mõnikord leian vanu, teinekord avastan uusi. kolmandail kordadel taban end mõttelt, et sensatsioone on vist vähemaks jäänud. vaimustus kahaneb ajas. seda nii üksikute subjektide suhtes kui üldiselt, kumulatiivselt. peab rohkem enesekaotamise nimel pingutama. kaugemale lendama. kangemalt mürgitama.

lõputu maantee lookleb küngaste vahel silmapiirini. kõrb, kõrb on mu mõttes peale neid lopsakaid vihmametsi. kõrb ja miilid ja maantee. autode surnuaiad, känguruseltskonnad, üksik kaktus. kõrb ja miilid ja maantee, hõbedane kiiver musta visiiriga, kakstuhat kuubikut. kui jahedus laskub koos ööga, kui videvikuaurudest ja moskiitodest ja meskaliinist ja kauge maantee urinast põimuvad värvid ja helid ja maitsed, kui kõik on üks, sina ja meie ja nemad.

läänesiber-amsterdam-signapore-siem_reap-sihanoukville-phnom_penh-singapore-amsterdam-läänesiber

kuusteist kaunist päeva

punasest mullast ja indiänä džõunsidest ja vapratest murjanitest ja džunglitemplitest ja vaesusest ja invaliididest ja sisalikest ja genotsiidist ja kolpadest monumendist ja tapapõldudest ja päikesest türkiissinisest ookeanist soojusest palmidest armastusest vaimsest füüsilisest, ühest teistmoodi maailmast kirjutada. kui oleks veits aega. luitunud kaantega helesinine päevik sisaldab analoogformaadis ridu ja kaamera sadu pilte.

kagu-aasia. juba teist korda poole aasta jooksul. nektar hingele, veidi rahu, tead.

reede kolmteist täiskuine seal kaugel idas ja lõunas lämmatav kuumus annab õhtuks järele võõra linna varjud need võluvad võluvad

iga kord käin ja luban luban luban paremaks inimeseks saada. ei tea, kas õnnestub ka. tahaks karmagraafikut näha.

singapuri genoomiinstituudi onud olid nõus mind peale pieidždii kaitsmist endale võtma. mõtlemisainet.

draama lõpp. eile hommikul tõi lend mind tagasi kodumaa pinnale. ühtlasi ka lõpp sündmusele, mida võiks nimetada seniseks suurimaks põgenemiseks. ma lähen veel, see on alles algus.

külm on. uni läks kell 6 ära. vean endaga kihla, kas suudan enne kevadet (uue aasta esimest nädalat) veel korra tühja patarei tunnet tunda. parem oleks, et mitte. tead, mis ma praegu teen? otsin lennukipileteid.

nüüd sõidab päriselu täiega sisse. pimedusest ja temperatuurist alates ning artiklitega lõpetades. one two three can you get a pee age dee? nii sisesed kui välised ootused on kõrgele kruvitud. kas the great escape õigustab end?

k2isin eile linna teises otsas hotellifuajees finnairi esindajaga face2face kvaliteetaega saamas, kes lubas m6ne p2eva jooksul yhendust v6tta ja lennu peale sokutada. yks asi, mida ma pole 6ppinud, on teadmatuses ootamine. eriti kui riik, milles viibin, on kuulutatud turistidele ebasoovitatavaks. mille eest ma teile tuhat euri maksin, ah? et ma saaks kuulda “sohhy sih, all airplaneh aah full”?

ma ei saa nyyd t2pselt aru. peaminister eemaldati kohtu otsusega poliitikast 5 aastaks (link). kes krt siis v6imul on hetkel ja t2na ja praegu? kelle s6na kuulab miilits ja s6jard? parem oleks vist hotelli tagasi minna, thanon khao san on vaikseks j22nud.

aa. kas sina tead, mis on v22ramatu j6ud, force majore? see t2hendab fakti, et olenemata reisikindlustuse tingimustest ja hinnast v6idakse sind kompenseerimise osas yhte sooja kohta saata. n2iteks looduskatastroofide ja *poliitiliste rahutuste* korral. olengi hetkel yhes soojas kohas.

mitte et ma endiselt eriti kurdaks, eelnev vaid mugav v6imalus v2ljaelamiseks. t2na ei viitsinud peale sushi-sashimi-bufee muud syya. mulle v2ga maitseb toores tuunikala. leidsin veel yhe katusebasseini, homme pikutan seal.

eile k2isin viimasel drinxil hollandi s6pradega, kellega eelneva kolme n2dala jooksul ysna tihedalt l2visin. neil 6nnestus end kaubelda 30h marsruudile bgkokist pattaya-munichi kaudu amsterdami. imesime viimased 6lled ja sheshad, arutasime kagu-aasias reisimise v6lusid, tagasiminekut porisesse j6ulueelsesse p2rismaailmasse, elu, inimsuhteid, poliitikat, k6ike. 6nn kaasa neile. yhekordseks kasutamiseks m6eldud s6brad teevad kurvaks. radade taasristumise t6en2osus on maruv2ike.

bang t2hendab kohalikus keeles voolava vee 22res asuvat kyla. bangkok on selle maailmajao veneetsia. kysisin t2na oma ylbest hotellist paaditeed khao sanile. t2did vaatasid mind farangi yllatunult ja soovitasid taxi tuktuk. krt ma vedelen ju taksoga liiklusummikus 6 otsa p2evas. pidin ikka neid pisut veenma, et saada juhatust 2min kaugusel asuva kanalikaini, millelt lahkus pikk ja kitsas yhistransport. paadiliin kulges s2tendava pilvel6hkujametsa juurte l2hedal, kanaleid 22ristasid lauajuppidest ja plekist ja ja reklaamtahvlitest kokkuklopsitud hurtsikud. kitsastel sildadel ja vaiadele toetuvatel laudteedel m2ngisid 6nnelikud indigolapsed. vee l2hedal hingasin heitgaasidest puhtamat, jahedat tuult. kontraste rohkem kui rubla eest.

Tai valitsus on asunud samme astuma. esimeseks sammuks on turride toimetamine m6istlikesse hotellidesse, allakirjutanu juhul siis prince palace’ 23.korruse 4t2rnisesse luksusesse. midagieimaksa-midagieimaksa koolon p. kell pool kolm 88sel eksole. 2rkasin m6nus ja ei suutnud eriti uskuda seda aknatagust pilvel6hkujametsa t6usva p2eva sudus.

t2naseks programmiks on weekend market, 11.korruse katusebasseini 22res lebotamine ja 6htupoole ehk v2ike jalutusk2ik punaste laternate rajoonis. jalutusk2ik. don’t get your thoughts going, eksole. tore, et meid on rohkem, l6busam on koos juua ja poliitika yle spekuleerida ja kodulendu oodata.

yks spekulatsioonidest, mis mu maindi krossis, selgitaks luksushotellidesse paigutamise motiivi. ametlik shortlist asub nimelt yhes suhteliselt kompaktses kvartalis finantstsentri l2hedal. mu m6ttes m6lgub mumbai. kui k6ik turrid on m88da linna laiali, on neid keerulisem vaadata kui siis, kui nad k6ik yhes hotellis koos istuvad ja lasevad pingel enda sees koguneda. okastraat ymber ja v2ikesed automaatidega Tai onud valvesse.

krdi manjaana, v6i sanuk v6i midaiganes nad selle kohta ytlevad. k6ik ainult naeratavad ja vabandavad ja teatavad umbes yhe p2eva kaupa, et asjaolud on same-same. use the brute force luke, r22gib mulle h22l peas.

ah nevermind. tead, p6nev on. istud seal single-serving friendidega t2navakohvikus, imed mojitot ja sheshat vaheldumisi ja spekuleerid selle yle, et 2kki juhtub midagi pronks88 taolist aasia v6tmes, murjanid matcheetedega ja nii. m6te ju lendab paremini, kui seltsis on segasem. hahahaahahaahah why so serious. k6ik on h6umid, sest k6igil on sama mure. koju tahaks lennata. paljudele yle maailma on Bangkoki turril6ks vaid 5 minutit CNNi v6i pealkiri ajalehes, m6nedele aga sumeda 88 reaalsus, millega tuleb yhel v6i teisel moel toime tulla. marurahulikult.

fuck yee mis SEE on !!!!!!!!!!!!!!!!1111

GJYILVKQ