took a walk on the wild side. paddle rather than a walk in fact. nii ehmatavalt hea oli viiemiljonilinnakärast kaduda ning kontakteeruda kauni ürgloodusega. vaim on puhas.
kakskümmend kilomeetrit saarele, 5h18, 856kcal. kakskümmend kilomeetrit tagasi, 7h37, 2967kcal. tuulevaikuses liueldes üle vee. vastutuules iga meetri eest siksakis võideldes. i hurts tomorrow.
saar oli väike kaljune lapp harulisel järvel, viie minutiga läbitav tervik paari lõkkeaseme, milliondollarview telkimisplatsi ja garanteeritud karuvabadusega. milline tunne kanuud nukile lohistada, kujuteldav piraadilipp heisata ja laager kindlustada. milline agoonia eelnevat kaheksat saart läbi sõuda ning veenduda konkureerivate grupeeringute dominatsioonis. ja siis valida välja merevaateline plats lossi ehitamiseks, tõmmata õngekonksu otsast mõned kalad, süüdata lõke ja visata restile rümp. järvevesi soojem kui õhk. silme ees kõik see krdi avarus, kõrvus kõrvulukustav vaikus. ja maagiline linnuhuige üle vee, mis klikkis mu ajus vanu ja kummalisi nuppe // http://www.youtube.com/watch?v=kiXjCifQn0w. hea, et loonie hullumeelset ei tähenda, eks.
http://www.algonquinmap.com/online.html sealt ka-wa-way-mog’i juurest lääne poole üle järve, jõe, järve. sinna võiks kuudeks kaduda. eriti ahvatlevad tunduvad mahajäetud riismed inimtsivilisatsioonist, mida ürgloodus on õigusega tagasi claiminud.
mingi hetk oli küllalt hirmus, kui neljanda tunni lõpuks liht-salt ei suut-nud vastutuule ja valges vahus lainetega paddle battle’t pidada. meenus asjaolu, et kaldad on poole km kaugusel, et mobiililevi (tsivilisatsioonigi) pole ja et veesügavust on. jätad kümneks sekundiks aerutõmbe vahele ja juba on raibe risti lainet, eks. risti lainet- kanuu kreenis- vesi sees, eks. tegime siis täisringe paar, kui selgus, et tuulest ei murragi läbi. kaldale vahelduseks hüpoglükeemiat battlima. aitas.
karuhuumor väärib eraldi paragraafi. nimelt tundub, et mõmme on sealkandis rohkem kui mehi. polnud au ühegagi kohtuda, kuid mõmmide vältimisele on pühendatud palju bitte õpetussõnu. näiteks soovitatakse magama minnes vältida magusalt lõhnvaid kosmeetikatooteid, telkida söögilauast piisavalt eemale, riputada moonakott ööseks PUU OTSA vähemalt nelja meetri kõrgusele. et youknow, kutsumata külalised tulevad tülitama. viimast toimingut oli ultrafun soovitada post-jäägermeister süsimustas öös. põhimõtteliselt nägi see välja kui Eesti-Vene MM match kasehalu loopimises. kasehalg-nöör-männioks, moonakott. selge? hea, et keegi haluga vastu pead ei saanud või tegevuse käigus kaljulõhesse ei kukkunud.
ei saa mainimata, et öösel kell kolmveerand rändom, ise magusaimas unes, kostis JRIJRIJRI!!!!!! ära MAGA11! kuuledvõi, keegi KRÕBISTAB! kuuuuulsid või?! mine vaatama mineminemine. kõik, mis valges tundub loogiline (aquabears are not), on ju ööseks teisenenud. alles jääb alalhoiuinstinkt, mis käsib kõrva kikitada. KRÕBISTASki. hirmunut ja välismaailma lahutab vaid millimeeter-paar õhukest kilet. ja sõprade jutud neljajalgsetest ülburitest on liiga värskelt meeles. ja vaikus kõrvulukustav võimendab iga pisemagi ööhääle. hea, et ma taskulampi ei leidnud, jubehea oli selhetkel magamiskotist mitteväljuda.
make the most of your time on Earth (rough guide). mul siin laual ühe teise saare RG. kirjutan, kui piletid ostetud.